Kaevandustüübid

Kaevandustüüpide mõistes eristatakse kahte põhigrupi: pinnal avatud kaevandamist (avakaevandus) ja maa all toimuvat kaevandamist (sügavkaevandus). Mõlemad viivad varu kätte, kuid erinevad geograafia, majanduslikkuse ning keskkonna- ja ohutusnõuete poolest.

Avakaevandus ehk open-pit mining toimub, kui varud asuvad pinnal või selle lähedal. Tööd toimuvad peamiselt maapinnal ja hõlmavad koorimist, lõikamist ning jäätmete ladestamist. Selline meetod on tootlik ja kulutõhus suurte varude korral, kuid põhjustab ulatuslikku maastiku muutust, vee- ja tolmuprobleeme ning vajab rekultiveerimisplaane.

Sügavkaevandus ehk underground mining toimub siis, kui varu paikneb sügaval või pinnale avatud kaevandamine ei ole majanduslikult mõistlik. Maa all ehitatakse tunnelid ning ruumid, varu veetakse pinnale läbi süsteemide. See meetod on sageli kallim ning nõuab turva- ja tugitööde korraldust, kuid võib vähendada pinnale mõju ja sobib sügavale paiknevate varude või tihedate geoloogiliste struktuuride kaevandamiseks.

Lisaks võib kaevandusi liigitada vastavalt kaevandatava materjali tüübile: kivisüsi, põlevkivi, lubjakivi ja teised; ning metallide ja väärismetallide või mittemetallide kaevandused. Kõigis tüüpides on olulised aspektid seadusandlus, ohutus ja keskkonnahoid ning taastumine.