kaevandamiseks

Kaevandamiseks tähendab tegevus maapõuest loodusvarade eraldamist. See hõlmab nii avakaevandamist kui ka maakaevandamist ning sageli kaasneb rekultiveerimis- ja keskkonnakaitseprojektidega, mille eesmärk on maa- ja veekeskkonna taastamine.

Peamised kaevandatavate ressursside tüübid on fossiilsed kütused (kivisüsi, nafta, maagaas), metallid (raud, vask, plaatina jt) ning ehitusmaterjalid (liiv, killustik, savi). Varud ja nende kvaliteet määravad kaevandamise ulatuse ja majandustegevuse kestuse.

Kaevandamismeetodid jagunevad peamiselt avakaevandamiseks (pinnakaevandus) ja sügavkaevandamiseks. Avakaevandus toimub maapinna kohal või peal; varu on lähestikku ja maastik võib oluliselt muutuda. Sügavkaevandus teostatakse maapõue all, kus varu eraldatakse tunnelite või kaevude abil. Tööd hõlmavad sageli puurimist, lõhkamist ja materjalide transporti ning lõppsaaduste eraldamist ja töötlemist.

Keskkond ja ohutus: kaevandamine võib mõjutada maastikku, veeringet, elurikkust ning tekitada tolmu ja reostust. Seetõttu viiakse läbi keskkonnamõju hindamine, antakse tegevusload ning rakendatakse rekultiveerimise ja veekaitse meetmeid ning tööohutuse nõudeid.

Seadusandlus ja reguleerimine: kaevandustegevus on reguleeritud riigi ja kohalike omavalitsuste seadustega, mis hõlmavad maastikukaitset, tööhügieeni, keskkonnakahjude ennetust ning jäätmete käitlemist. Enne alustamist nõutakse sageli keskkonnamõju hindamist, ning lõppjärgus maa taastamist.