kaevandused

Kaevandused on geoloogiliste ressursside kaevandamiseks kasutatavad rajatised, kus maapõuest võetakse välja mineraale, toorainet või energiaallikaid. Peamised kaevandustüübid on avakaevandused (maapinnal avatud kaevandused) ja süvakaevandused (maapõue all tegutsevad). Mõnel juhul kasutatakse erimenetlusi, näiteks lahenduskaevandust, kus mineraale eraldatakse lahuste abil maapõues. Kaevanduste ulatus ja keskkonnamõju sõltuvad varu suurusest, koostisest ja kasutatavatest tööviisidest.

Protsess koosneb eeltööst ja varu hindamisest, kaevandamisest, töötlemisest ning jäätmete haldamisest. Eeltöö hõlmab geoloogiliste andmete kogumist ja varu suuruse ning koostise hindamist. Kaevandus ise tähendab materjali väljakaevamist ning seda töödeldakse, et tooraine oleks kasutusvalmis. Töötlemine võib hõlmata purustamist, sorteerimist ja puhastamist. Jäätmete ja reostuse vältimine on oluline ning teostatakse vastavalt kehtivatele normidele ja heitmete kontrollile.

Regulatsioonid tagavad tööohutuse ja keskkonnakaitse. Enamasti on vaja keskkonnamõju hindamist, lube ning töökaitsenõude täitmist. Pärast tegevuse lõpetamist teostatakse taastamistöid, et maastik ja veevood taastuksid ning vähendataks pikaajalisi mõjusid. Kaevanduste majanduslik tähtsus peitub töökohtade, toorainete varustamise ja mõnikord ekspordi pool, kuid see peab toimuma kooskõlas keskkonna- ja kogukonnahuvidega.