Kaevanduste

Kaevandused on tööstuslikud objektid, kus maapõuest eraldatakse erinevad toorained, nagu minerali- ja kütusevarud või ehitusmaterjalid. Need võivad paikneda pinnasetasandil avatud karjäänide näol või maapõhja all asuvates avad, tunnelites ja rajatistes. Kaevandustegevus on sageli suurte vajalike varadega majanduslikult tähtis ning sellel on nii majanduslik kui ka keskkonnaekonomiline mõju.

Kaevanduste tüübid jagunevad peamiselt avakaevandusteks (avatud karjäärid ja maapinnale avatud kaevud) ning sügavkaevandusteks (maapinnast allpool asuvad tunneli- ja kaevanduse süsteemid). Avakaevandused on tavaliselt suure maapindala ja vähem sügavad, kuid võivad muutuda mulda ja veevarustust oluliselt. Sügavkaevandused nõuavad keerukamaid veosüsteeme, turvalisust ja jäätmete ning rajatise kontrolli.

Tööprotsess hõlmab geoloogilist uuringut, projekti koostamist ning lubaid; seejärel kaevanduste rajamist, toodangu korraldamist ning materjalide töötlemist või töötlematangid. Kaevandustes kasutatav tehnika hõlmab puurimist, lõhkumist ja ekskavaatorite ning transpordivahendite kasutamist. Töö kontrollitakse ohutus- ja töötervishoiunõuetega ning keskkonnamõjudest pingutatakse minimeerimine.

Keskkonnamõjud võivad hõlmata maastiku muutumist, veevoolude ja elupaikade häirimist ning tolmu või emiteerivate gaaside mõju õhule. Seetõttu viiakse kaevandustegevus läbi rangete keskkonna- ja ohutusnõuetega ning nende mõju jälgitakse läbi järelevalveasutuste ning rekultivatsiooni- ja taastamiskavade abil. Kaevanduste reguleerimine põhineb Eesti õiguses ning riigi- ja kohalike omavalitsuste juhistes, mis käsitlevad keskkonnaalaseid lubasid, tööohutust ja jäätmete käitlemist.