majanduslikkuse

Majanduslikkuse mõiste kirjeldab ressursside tõhusat kasutamist kaupade ja teenuste tootmiseks. See tähendab piiratud ressurside, nagu tööjõud, kapital, maa ja loodusvarad, maksimaalset väljundit või minimaalset sisendit ning selle kaudu ühiskondliku heaolu suurendamist. Majanduslikkus hõlmab nii tootmises kui ka ressursside jaotuses tehtavaid otsuseid ning asjade optimaalset korraldamist erinevates sektorites.

Majanduslikkus jaguneb tavapäraselt kaheks põhiaspektiks: tootmistehniline ehk tehniline efektiivsus, mis tähendab ressurside kasutamist maksimaalse väljundi saamiseks minimaalse sisendiga; ja jaotuse ehk allocatiivne efektiivsus, mis tähendab, et toodetud kaupade ja teenuste jaotus vastab tarbijate eelistustele ning maksimeerib ühiskondlikku heaolu. Nende aspektide vahel võivad olla kompromissid ning erinevad otsused võivad neid mõlemat korraga mõjutada.

Mõõtmine ja piirangud: majanduslikkust hinnatakse mitmete tööriistadega, näiteks tootlikkuse näitajate, kulude-kasu analüüsi ja hinnamõjude abil. Kuid hindade ja statistika järgi mõõtmine ei kata alati kõiki väärtusi, näiteks keskkonnamõjusid, sotsiaalseid aspekte ja kvaliteedi ning innovatsiooni rolle. Seetõttu on majanduslikkuse hindamine sageli mitmetahuline ja kontekstispetsiifiline.

Rakendused: avalik ja erasektor kasutavad majanduslikkuse ideid planeerimises, investeerimises, tootmisotsustes ja infrastruktuuri arendamises, et suurendada tõhusust, parandada teenuste kvaliteeti ja vähendada raiskamist. Seetõttu on majanduslikkuse mõiste keskne näiteks majanduspoliitika, ettevõtte strateegia ja liidrite otsustes.