kõhu

Kõhu ehk kõhu piirkond on inimese keha truncis asuv ruum, mis paikneb diafragma all ja lõpeb vaagna piiriga. See sisaldab peensoole ja teisi seedesüsteemi elundeid ning mängib olulist rolli seedimises, imendumises ning ainevahetuses. Kõhuõõs koosneb peritoneaalsest õõsest ning retroperitoneaalse ruumist, mis ümbritsevad erinevaid organeid.

Anatoomia ja ruumid. Kõhuõõne, ehk peritoneaalne õõs, sisaldab maksa, sapipõit, kõhunääret, ligikaudu kogu peensoolesüsteemi (koos osade jämesoolega), põrna ja teisi elundeid. Mõned organid paiknevad retroperitoneaalselt ehk kõhuõõne tagaosades, näiteks neerud ning osad kõhunäärmest ja jämesoolest. Peritoneum on kahekihiline membraan, mis catab elundite ümber ning moodustab suspensoorseid struktuure (mesenterium ja other ligaments) ning lubab teatud liikuvust.

Piirid ja seinad. Ülemine piir on diafragma, alumine piir suletakse vaagnaga. Kõhu seina moodustavad ees ja külgedel nahk, rasvakiht ning kolmekihilised kõhulihased (välised ja sisemised obliquuslihased ning väljaulatuvene rektus abdominis), mis annavad tuge ning aitavad hingamisel ning kehatemperatuuri säilitamisel. Selja poole piirab kõhuõõnt selg ja lihased, millel on oluline roll kehahoiu ja liikumise tagamisel.

Funktsioonid ja kliiniline tähtsus. Kõhu struktuurid on tähtsad seedimise, toitainete imendumise ja vedelikute modulatsiooni seisukohast. Kõhuvalusid põhjustavad erinevad seisundid, sealhulgas haavand, põletik, gastriit, suured või väikesed erandid ning seedeelundite haigused. Õõnsuste ja elundite terviklikkus on kriitiline ning mis tahes ägeda või kroonilise kõhuprobleemi puhul tuleb otsida meditsiinilist hinnangut.