Kõhuvalusid

Kõhuvalud on üldine sümptom, mis viitab ebamugavusele või valule kõhu piirkonnas. Valu võib olla hajuv või konkreetse organi piirkonnas lokaliseeritud, äkiline või jätkuv. Sageli kaasnevad sellega iiveldus, oksendamine, gaaside tõmbumine, täiskõhutunne või kõhulahtisus. Tähtis on kirjeldada valu asukohta, kestust, tugevust ning kas see kiirgub või muutub pärast sööki või liikumist.

Põhjused võivad olla lühiajaliselt ebavajalikud või tõsisemad ning jagunevad akuutseteks ja kroonilisteks. Akuutseid põhjusi on näiteks apenditsiit, koletsüstiit, pankreatiit, soole obstriktsioon, peritoniit ning äge gastroenteriit. Kroonilisi või korduvaid kõhuvalusid võivad põhjustada gastriit, peptiline haavand, entz IBD, funktsionaalsed seedehäired, neerukoolid ning kuseteede infektsioonid. Reproduktiivse süsteemi haigused, kõhuvalu põhjustavad ka maksa- või sapiteedeprobleemid ning mõnel juhul kõhupiirkonda hinnatakse selja- või lihas- ja luustikuliste probleemidena.

Diagnoos põhineb patsiendi anamneesil ja füüsilisel läbivaatusel, vajadusel järgivad täiendavad uuringud nagu vereproov, uriinianalüüs, röntgen-, ultrasonograafia või CT-uuringud. Olulised on „punased lipud“: tugev või pidev valu, äkiline nõrkustunne, kõrge palavik, oksendav vere, mustad või verega segatud väljaheited, dehüdratsioon või rasedusega seotud kahtlus.

Ravi sõltub põhjusest. Mõnel juhul piisab rehüdratsioonist ja dieedi jäädvustamisest, teises on vajalik konkreetne ravi, näiteks antibiootikumid, põletikuvastased ravimid või kirurgiline sekkumine. Ennetus hõlmab mõõdukat toitumist, alkoholi vältimist, ravimite otstarbekat kasutamist ja tervislikku elustiili. Kui sümptomid on tugevad, jätkuvad või ilmnevad punased lipud, tuleks pöörduda arsti poole.