ultrasonograafia

Ultrasonograafia ehk ultraheliuuring on meditsiiniline kuvamismeetod, mis kasutab kõrgsageduslikke helilained. Uuringu teostab sondiga varustatud seade, mille nahale kantakse geeli, et vähendada heli imendumist ja õhumulli teket. Sond saadab helilained kudedesse ja registreerib nende peegeldunud signaale, mille põhjal arvutid loovad monitoril kujutise. Tulemusi kuvatakse reaalajas ning sageli kasutatakse Doppleri moodulit verevoolu ja kiiruste hindamiseks.

Seadmete põhiosad on transduktor (sond), ultraheliuuringu masin ja vajadusel Doppleri moodul. Sondide tüüpideks on lineaar- (sirged), kõverjoonelised ja faasandmed; 3D/4D kuvimine on samuti kättesaadav. Lisaks kasutatakse sageli mittenähtude nägemiseks kontrastiultraheliga, mis hõlmab mikrobublitide kasutamist.

Rakendused on laiad: raseduse jälgimine ja loote hindamine; günekoloogia ja reproduktiivased uuringud; ehhokardiograafia (mööd) ja veresoonte Doppler-uuringud; kõhu-, vaagna-, maksa-, neeru-, põie- ja urogenitaalsed pildistused; kilpnääre ning muskuloskeletsed uuringud. See meetod võimaldab ka juhendatud protseduure, näiteks nõelbiopsiaid või kirurgilisi sisselõikeid.

Ohutus ja piirangud: ultrasonograafia ei hõlma ioniseerivat kiirgust ja on üldiselt küllalt ohutu ning mitteinvasiivne. Piirangud tulenevad pildikvaliteedist, mis sõltub operaatori kogemusest, seadme kvaliteedist ning patsiendi kehakujundist (rasv, gaas, luustruktuurid). Nõuab sageli kohanemist, et saada parimaid tulemusi. Lühidalt öeldes on ultraheli kiirem, taskukohasem ja laialdaselt kättesaadav pildistamismeetod erinevates meditsiinivaldkondades.