jaotusvormidega

Jaotusvormidega on mõiste, mida statistikas kasutatakse andmete jaotuse vormi kirjeldamiseks ja hinnamiseks. See hõlmab nii kontinuumsete kui ka diskreetsete jaotuste klasse ning hõlmab nii lihtsaid kui ka keerukamaid vorme. Lähtepunktiks on andmete jaotuse kujutamine, et mõista nende esinemise mustreid, kesk- ja hajuvusomadusi ning võimalikke kõrvalekaldeid.

Et jaotusvormidega töötada, tuleb andmed esitada visuaalselt (histogrammid, tihedus- ja kumulatiivfunktsioonid) ning määrata, milline jaotuse tüüp neid kõige paremini iseloomustab. Sellele järgneb parameetrite hindamine ning mudeli sobivuse hindamine. Sobivus ehk kui hästi valitud jaotusvorm kirjeldab andmeid, hinnatakse sageli statistiliste testide ja informatsioonikriteeriumide abil.

Kõige levinumad jaotusvormid hõlmavad nii kontinuume kui diskreetsuse vorme. Kontinuumsete jaotuste hulka kuuluvad näiteks normaaljaotus (glaadi sarnane sümmeetriline kuju), ühtlane jaotus (samaväärne tõenäosusega igas vahemikus), eksponentsiaal- ja gammajaotused ning betajaotus. Diskreetsete jaotuste seas on levinud binomiaaljaotus ja Poissoni jaotus. Iga jaotusvormil on iseloomulikud omadused ja need valitakse sõltuvalt andmeomadustest ja teoreetilisest põhjusest.

Jaotusvormidega töötamine on oluline nii uurimistöös, kvaliteedi kontrollis kui ka riskihindamises, sest õige jaotusvorm võimaldab teha usaldusväärseid prognoose, hinnata tõenäosuslikke sündmusi ja valida sobivaid analüüsimeetodeid.