inventeerimise

Inventeerimine on uute esemete, meetodite või protsesside loomise protsess, mis on tavaliselt uuenduslik ja kasulik ning mis püüab lahendada märgatavaid probleeme. See hõlmab ideede genereerimist, lahenduste kavandamist, prototüüpide loomist, testimist ja täiustamist ning tihti ka intellektuaalse omandi kaitset ja turustamist.

Sõna 'inventeerimine' on eestikeelne vorm verbist 'inventeerima', mis on laenatud ingliskeelsest väljendist 'to invent'. Sõnaliinis on olemas ka sõna 'leiutamine', mis tähistab tihti sama mõistet, kuid 'inventeerimine' rõhutab protsessi ja rakenduste kavandamist.

Modernne patenteerimissüsteem tekkis 18.–19. sajandil ning pakkus leiutajatele ajutist ainuõigust kasutamiseks ning ärilise arendamise jaoks. See aitas suurendada investeeringuid ning teadmiste vahetamist ning andis stiimuleid teaduse ja tööstuse vahelisele koostööle.

Inventeerimise protsess algab probleemi või vajaduse tuvastamisest, seejärel järgnevad ideede genereerimine ja hindamine, prototüüpide loomine, testimine ja kasutajakogemuse kontroll ning korduv täiustamine. Vajadusel järgneb intellektuaalse omandi kaitse (patendid, kaubamärgid) ning äriline rakendamine või litsentsimine.

Inventeerimine võib suurendada majanduskasvu, parandada elukvaliteeti ja lahendada ühiskondlikke probleeme, kuid kaasnevad ohutus-, eetika- ja keskkonnamõjud ning küsimused ligipääsetavuse kohta. Kaasajal rõhutatakse sageli avatud innovatsiooni ja rahvusvahelist koostööd.

Inventeerimine on dünaamiline osa inimeste ja ettevõtete vahelisest koostööst, mis ühendab teaduse, inseneeria ja turunduse, otsides lahendusi, mis on nii uuenduslikud kui ka praktiliselt rakendatavad.