intressimäärast

Intressimäär on raha kasutamise hind: protsent laenatud või hoiustatud summast, mille eest makstakse või mis teenitakse ühe aasta jooksul. Intressimäär võib olla nimelline (enne inflatsiooni korrigeerimist) või reaalne (inflatsiooniga kohandatud). See võib esineda laenude puhul, kus on fikseeritud või muutuva intressiga laen, ning hoiustel, kus intressimäär näitab, kui suur tootlus kapitalile tekib.

Intressimäärad võivad olla lühikesed või pikad ning neid kujundatakse erinevatel tasanditel. Nagu laenude intressid, võivad ka hoiuseintressid sisaldada lisaklausleid ning riskiga seotud preemiaid. Võimalikud on erinevad mõõtmisviisid, näiteks nimelised aastamäärad või aastane tootlus (APY), ning laenude puhul kasutatakse sageli päringuid nagu APR (annual percentage rate).

Intressimäärade kujunemist mõjutavad peamiselt rahapoliitika, inflatsiooniprognoos ja turu pakkumise-nõudluse suhe rahaturul. Keskpangad, nagu Eesti Pank või euroala Euroopa Central Bank, määravad baasintressid ning neid peegeldatakse laenu- ja hoiustamistingimustes. Samuti arvestatakse krediidiriski, laenuajakirja pikkust, majanduskeskkonna stabiilsust ja finantsturule teisi riske.

Intressimäärad mõjutavad majandust laiemalt: kõrgemad määrad vähendavad laenamist ja investeeringuid ning võivad aeglustada inflatsiooni, samal ajal kui madalad määrad stimuleerivad laenamist, sissetulekuid ja majanduskasvu. Tänapäevases finantsilises kontekstis on intressimäärad olulised tööriistad nii makroökonoomilises ulatuses kui isiklikus rahastuses.