innovatsioonivõimet

Innovatsioonivõime on võime luua ja rakendada uusi ideid, lahendusi ja protsesse, mis parandavad organisatsioonide, ettevõtluse ja üldise majanduse toimivust. See hõlmab nii tehniliste kui ka mitte-tehniliste uuenduste arengut ning teadmiste ja oskuste rakendamist inimeste ja organisatsioonide tasandil. Innovatsioonivõime on nii organisaatsioonide kui ka laiemate ökosüsteemide võimekus muutustega toime tulla ja neid ära kasutada.

Võime ilmneb erinevatel tasanditel: organisatsiooniline innovatsioonivõime viitab ettevõtete, tarneahelate ja teenindusasutuste võimele luua ja rakendada uuendusi; piirkondlik või riiklik innovatsioonivõime peegeldab laiemat ökosüsteemi, mis soodustab teadus- ja arendustegevust, ettevõtlust, investeeringuid ja politikaid.

Peamised komponendid on: juhtimine ja visioon, inimkapital ja oskuste arendamine, teadus- ja arendustegevus ning innovatsiooniprotsesside toimimine; koostöövõrgud ja avatud innovatsioon; ressursid ja rahastamine; protsessid ja valitsemine; intellektuaalne omand ning õiguskeskkond; ning digitaalne infrastruktuur ja andmete haldamine.

Mõõtmine ja hindamine donevad mitmesuguseid näitajaid, näiteks uute toodete või teenuste tulust osakaal, aeg ideest turule, R&D-intensiivsus, patendite arv ja koostööprojektide maht. Huvilisteks on nii ettevõtete konkurentsivõime kui ka regionaalse ja riigi majanduskasvu potentsiaal.

Arendamiseks on vaja strateegilist juhtimist, kultuurimuutust, investeeringuid inim- ja teadus-arendustegevusse, soodustavaid seadusandlikke ja rahastamismeetmeid ning tugevat koostööd erasektori, akadeemia ja avaliku sektori vahel. Innovatsioonivõime on oluline majanduskasvu ja sotsiaalse heaolu tagamisel.

---