inkubatsiooniperioodi

Inkubatsiooniperiood on aeg, mis kulgeb nakkuse saamisest kuni esimeste haigusnähunteni. See periood sõltub suurel määral patogeenist ning võib kaasneda erineva raskusastme sümptomitega või olla üldse asümptomaatne. Inkubatsiooniperiood kirjeldab sageli aega, mil inimene on infektsioonikandja, kuid ise ei ole haiglaslikult märgatavalt haige; mõnede haiguste puhul võib kandlus ja nakkavus üksteisest erineda.

Inkubatsiooni pikkus ei ole täpne ajavahemik; see on hajuv ja võib varieeruda sõltuvalt patogeenist, infektsioonikogusest, raja korraldusest ja inimese keha seisundist. Sageli on tegemist jagunemisega: inkubatsiooniperiood (aeg alates nakatumisest esimeste sümptomiteni) ning latentne periood (aeg enne inimene muutub nakkavaks). On haigusi, kus esimene nakkavus tekib ainult sümptomite ilmnemise ajal, ning teistes võib nakkavus alata enne märgatavate nähtude tekkimist.

Public health'i vaatenurgast on inkubatsiooniperiood oluline tööriist karantiini, jälgimise ja riskihindamise jaoks. Üldiselt kasutatakse kindlaid ajaraame, mis põhinevad enmääratud patogeenide omadustel ja epidemioloogilistel uuringutel; need ajad võivad mõnevõrra varieeruda sõltuvalt uutest teadmiste ja olukordade muutumisest.

Näited inkubatsiooniperioodidest: külmetushaigusel umbes 1–3 päeva, gripp (influenza) umbes 1–4 päeva, COVID-19 umbes 2–14 päeva, tuulerõugetel (tuulerõug) 10–21 päeva, leetritel umbes 10–12 päeva, tuberkuloos võib kesta mitu nädalat kuni kuideni. Tegemist on ligikaudsete vahemikega, mis aitavad mõista haiguste levikut ja ennetusmeetmete vajalikkust.