inkubatsiooniperiood

Inkubatsiooniperiood on ajavahemik kokkupuudest patogeeniga kuni esimeste sümptomite ilmumiseni. Selle aja pikkus varieerub sõltuvalt haigusest ja inimesest. Mõned haigused võivad olla nakkusohtlikud juba enne sümptomite ilmnemist, teised nähud ilmuvad alles pärast või samal ajal sümptomitega.

Perioodi pikkus sõltub patogeeni omadustest (kasvukiirus, paljunemisviis), kokkupuute annusest ja ülekandmisviisist ning inimese vanusest, immuunsüsteemi seisundist ja üldisest tervisest. Väikelapsed, eakad ning immuunpuudulikkusega inimesed võivad kogeda erinevaid inkubatsiooniperioode.

Näited: gripi inkubatsiooniperiood on tavaliselt 1–4 päeva; measles umbes 10–12 päeva; tuulerõuged umbes 14–16 päeva; noroviirus 12–48 tundi. Tuberkuloos võib pikeneda mitmeks nädalaks või kuuks. Nende vahemike tundmine aitab mõista, kui pikk võib olla juhtumi taastumise aeg ning millal haigus olla nakkav.

Seoses haiguste ennetamise ja kontrollimisega on inkubatsiooniperioodi pikkus oluline karantiini ja kontaktide jälgimise kestuse määramisel ning haiguspuhangu modelleerimisel. See aitab tervishoiuasutustel ajastada testimise, isolatsiooni ja tõhusa teavitamise meetmeid.

Mõõtmise ja piirangute osas on inkubatsioonide täpsus alati piiratud: tegelik periood varieerub patsendi ja patogeeni piires ning kogutud andmed põhinevad sageli juhtumiuuringutel või retrospektiivsetel andmebaasidel.