Väikelapsed

Väikelapsed on varases lapsepõlves olevad lapsed, tavaliselt vanuses umbes 1–3 aastat. Täpne vanusevahemik võib erineda sõltuvalt kontekstist (haridus, tervishoid, poliitika). Mõiste viitab noorematele lastele, kelle areng on intensiivne ning kus keele, motoorika ja sotsiaalsed oskused arenevad kiiresti.

Areng selles eas on märgatav: lapsed hakkavad üha paremini kõndima, ronima ja istuma erinevates asendites. Keeleline võimekus laieneb ning tekivad esimesed sõnad ja lühikesed laused. Sotsiaalses arengus ilmneb soov suhelda, jagada esemeid ja arendada iseseisvust ning eneseväljendust.

Toitumine ja tervis: Väikelapsed vajavad mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist, mis sisaldab vilju, köögivilju, teravilju ja valgurikkasid toite. Vedeliku tarbimine on oluline ning vanemad juhivad toitumist vastavalt lapse vanusele. Toidutäiteid ja kõrge lämbumisohu ohtu tuleb vähendada; lisatud suhkruid tuleb piirata.

Uni ja rutiin: Väikelastel on vaja ööund ning sageli ka päevaunet; kokku tavaliselt 11–14 tundi, sõltuvalt individuaalsest vajadusest. Regulaarne päevane rutiin ja järjepidev uni aitavad arengut ja meeleolu. Lasteaiaealiste puhul võib osutuda vajalikuks üks või kaks puhkepaussi päevas.

Turvalisus ja arenguhüpped: Väikelapsed on uudishimulikud ning võivad end kergesti vigastada. Kodus tuleb tagada lapsesõbralik keskkond: eemaldada väiksed ja lämbumisohu tekitavad esemed, kasutada turvalukke ning hoida pidevat täiskasvanu järelevalvet. Vaktsiinid ja regulaarsed arsti kontrollid on olulised tervise tagamiseks.

Haridus ja mäng: Mäng on väikelaste arengu peamine tööriist. Lapsega mängimine, pildiraamatute lugemine, laulude ning lihtsate käeliste tegevuste kaudu arenevad keeleline, kognitiivne ja sotsiaalne oskuslikkus. Vanemad loovad turvalise ja soodsa keskkonna ning julgustavad iseseisvust.