inimloetavusest

Inimloetavus ehk teksti mõistatuse ja mõistmise kergus inimese lugeja jaoks kirjeldab, kui lihtsalt sihtrühm suudab sisu lugeda, mõista ja meelde jätta. See on oluline kõigis avalikes ja digitaalse materjalides, sealhulgas juhendites, veebisisus ja õppevahendites, sest parem loetavus suurendab arusaamist, vähendab segadust ja parandab kaasatust.

Inimloetavus koosneb erinevatest aspektidest. Loetavus keskendub kognitiivsele koormusele: kui palju tähelepanu ja aega on vaja sisu mõistmiseks. Legibility keskendub visuaalsele eristatavusele, sealhulgas kirjasügavus, kontrastsus, font ja suurus. Mõlemad tegurid peavad tööd tegema koos, et tekst oleks nii kiiresti kui võimalik arusaadav ja loetav.

Faktorid, mis inimese loetavust suurendavad, hõlmavad keelekasutuse selgust, lühikesi lauseid, loogilist struktuuri, sobivat sõnavara ja selget lõikude ja alapealkirjade jaotust. Samuti on oluline hea visuaalne kujundus: sobiv suurus ja stiilid, kontrastne taust, marginaalid ning ühtne stiil kogu tekstis. Digitaalses kontekstis mängivad roll ka juurdepääsetavus ja tehnilised aspektid, näiteks alt-tekstid piltidele, semantilised pealkirjad ja voolav koostöö ekraanilugemistega.

Mõõtmine hõlmab erinevaid loetavuse indeksid, mis hindavad lause pikkust, sõnade pikkust ja üldist koormust, näiteks Flesch Reading Ease, Flesch-Kincaid, Gunning Fog ja LIX. Eestis kasutatakse vajadusel ka kohandatud meetodeid. Parandamine sisaldab keele lihtsustamist, aktiivse kõne kasutamist, lühemate lausekonstruktsioonide eelistamist, korrektset toimetust, loetelude ja pealkirjade selget kasutust ning ligipääsetavust silmas pidades ka kontrastsuse ja fontrite tausta.