inimõigusi

Inimõigused on kõigi inimeste loomulikud õigused, mis tagavad väärikuse, vabaduse ja turvalisuse ning võrdse kohtlemise riigi ja ühiskonna suhtes. Need õigused on universaalsed ning neid ei tohi piirata inimese soo, rahvuse, usu, keele, majandusliku seisundi või muude tunnuste tõttu. Inimõigused hõlmavad nii sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi (elatus, haridus, tervishoiu kättesaadavus) kui ka klassikalisi vabadusi ja õiguslikke garantiisid, nagu eluõigus, isiku vabadus ja julgeolek, usuvabadus, sõnavabadus, kogunemis- ja ühendustegevus, eraelu kaitse ning õigus õiglasele kohtumenetlusele.

Rahvusvaheline alus: Inimõiguste standardid on peamiselt sätestatud 1948. aasta ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis (UDHR) ning neid on seejärel täiendatud erinevate rahvusvaheliste lepingute ja mehhanismidega. Euroopa inimõiguste süsteem põhineb Euroopa inimõiguste konventsioonil ning selle protokollidel ning lisaks hõlmavad need aluspõhimõtted Euroopa Liidu õigust ja demokraatlikku õigusriiki.

Eesti kontekst: Eestis on inimõigused kirjas põhiseaduses ja muudes õigusaktides. Põhiseadus tagab võrdsuse seaduse ees, elu, vabaduse ja julgeoleku, eraelu kaitse, usuvabaduse, sõnavabaduse, kogunemis- ja koosolekuõiguse ning õiglase kohtuliku menetluse. Riiklikku kaitset ja õiguste rikkumiste parandamist tagavad õiguskantsler, kohus ja vajadusel Euroopa Inimõiguste Kohus, mis võimaldab pöörduda rahvusvahelise õiguse alusel.

Kaitse ja edendamine: Inimõigused nõuavad pidevat rakendamist ja järelevalvet nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil ning kaasavat lähenemist erinevatele rühmadele ja kogukondadele. Väljakutsed hõlmavad diskrimineerimist, loomingulist arendamist digitaalse turvalisuse ja andmekaitse valdkonnas ning väikeste rahvuslike vähemuste õiguste tagamist.