infoturvalisusele

Infoturvalisus tähendab teabevarade kaitset nii ettevõtetes kui ka eraelus. Eesmärk on tagada konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus (CIA triad). Konfidentsialus tähendab, et teave on kättesaadav ainult volitatud isikutele. Terviklikkus tähendab teabe vääruse ja muutmiste ennetamist ning õigeaegsust. Kättesaadavus tagab, et teave on vajadusel kättesaadav õigetele inimestele.

Infoturvalisust mõjutavad mitmed ohud: küberrünnakud, pahavara, spämm, andmete lekked, identiteedivargus ning inimfaktorist tulenev manipuleerimine. See nõuab riskipõhist lähenemist, kus hinnatakse haavatavusi ja tõenäosust ning rakendatakse vastavaid kontrollimeetmeid.

Tähtsad kontrollid hõlmavad juurdepääsukontrolli, autentimist, tugevate paroolide ja mitmefaktori kasutamist, andmete krüptimist nii andmete liikumisel kui ka säilitamisel, regulaarsed varukoopiad ja taastumisplaanid, turvapoliitikad ning kasutajate koolitust. Infoturvalisust juhitakse sageli standardite ja raamistikudega, näiteks ISO/IEC 27001, NIST SP 800-series ja ENISA soovitused.

Õiguslikud ja regulatiivsed nõuded, sealhulgas isikuandmete kaitse üldmäärus (GDPR) ning Eesti andmekaitse ja küberjulgeoleku põhimõtted, kujundavad organisatsioonide tegevust. Praktikas hõlmab infoturvalisus riigi tasandil küberjulgeolekupoliitikat, ettevõtetes aga juhtimist, protsesse ja tehnilisi lahendusi ning reageerimist turvaintsidentidele. Dünaamiline valdkond nõuab pidevat riskide hindamist, tehnilist uuendamist ja töötajate teadlikkuse tõstmist.