identifikatsioonidele

Identifikatsioon on protsess või tulemus, millega tuvastatakse isik või ese. See hõlmab nii dokumentide abil toimuvat isikutuvastust kui ka biometrietuvastust ja teadmuste põhist autentimist. Allatiivvorm identifikatsioonidele (identifikatsioonidele) kasutatakse peamiselt väljendites, mis viitavad nõuetele, standarditele või toimingutele identifikatsioonide kontekstis, näiteks “nõuded identifikatsioonidele”.

Peamised identifikatsiooniliigid on dokumentide alusel toimiv identifikatsioon (ID-kaart, pass, juhiluba), biometrietuvastus (sõrmejäljed, näotuvastus, hääletuvastus) ning teadmuste alusel identifikatsioon (PIN-kood, salasõnad). Mitmefaktoriline identifikatsioon (MFA) kombineerib neid, et suurendada turvalisust ja vähendada identiteedivarguse riski.

Rakendused hõlmavad pangandust, piirivalvet, valitsus- ja tervishoiuteenuseid, e-kaubandust ning laiemalt kõiki internetipõhiseid teenuseid, kus on vaja kasutaja tuvastamist või ligipääsu kontrolli. Identifikatsiooni süsteeme kasutatakse sageli ka teenuste osutamise kiirendamiseks ja auhinnatud turvalisuse tagamiseks.

Õiguslik raamistik hõlmab Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärust (GDPR) ning Eesti andmekaitse seadusi, mis reguleerivad identifikatsiooni ja isikuandmete töötlemist. Olulised on selge nõusolek, andmete kogumise ja säilitamise piiramine ning turvameetmed. Võltsimine ja identiteetivargus on suured riskid, mistõttu kasutatakse auditeerimist, logide jälgimist ja tugevat autentimist.

Tulevikus nähakse laienemas nii biometrianalüüside kui ka digitaalse identiteedi lahenduste rolli, kuid samal ajal suureneb vajadus privaatsuse ning andmekaitse tagamiseks ja ühtsete standardite järgimiseks.