hüdroloogilised

Hüdroloogilised nähtused käsitlevad Maa veeringet ja veekogude käitumist ajas. Hüdroloogia uurib, kuidas sademed jagunevad pinnaveeks ja põhjaveeks ning kuidas veevoolud liiguvad läbi maapinna ja maastiku; samuti kuidas aurumine ja taime transpiratsioon mõjutavad veeringet. Valdkond hõlmab looduslike veevarude hindamist, vee kvaliteedi jälgimist ja vee kasutamise planeerimist.

Mõõtmised ja andmed on hüdroloogilise tööriista aluseks. Need hõlmavad sademete kogust, pinnavee ja põhjavee taseme jälgimist ning jõgede vooluhulga mõõtmist. Lisaks kasutatakse meteoroloogilisi andmeid, kaugseiret ja GIS-tehnoloogiaid, et kirjeldada ja modelleerida veeringet eri piirkondades ning ajas.

Hüdroloogilised mudelid kirjeldavad veeringet füüsikaliste printsiipide abil. Mudelid võivad olla deterministlikud või probabilistlikud ning need võimaldavad hinnata sademete mõju veeressursile, prognoosida üleujutusi ja kuivusi ning kavandada veevarusid ja hüdraulilisi rajatisi.

Valdkonda rakendatakse vesivarude haldamisel, riskide hindamisel, linnade sadeveesüsteemide kavandamisel ning kliimamuutuste mõju hindamisel. Hüdroloogia on interdistsiplinaarne ala, mis ühendab geograafia, meteoroloogia, geoloogia ja keskkonnatehnika teadmisi.