hüdroloogiat

Hüdroloogia on loodusteadus, mis uurib Maa vee omadusi, jaotust ja liikumist ning nende seoseid atmosfääri, pinnavee ja maavete vahel. Uurimistöö keskmes on veekogude varud, voolud ja kvaliteet ning vee liikumise mehhanismid erinevates ökosüsteemides ja kliimas. Hüdroloogia püüab mõista, kuidas vesi liigub läbi keskkonna ning millised on selle varude täitumine ja tühjenemine ajas ja ruumis.

Veetsükkel on hüdroloogia keskne kontseptsioon. See hõlmab evapooraatsiooni ja taimede transpiratsiooni, kondensatsiooni, sademusi ning pinnavete ja maavete liikumist ning infiltraatsiooni mullakihtidesse. Protsesside mõistmine aitab selgitada, kuidas veeressursid täituvad, kuidas need liiguvad ja kuidas kliima ning maastik nende käitumist mõjutavad.

Hüdroloogia jaguneb mitmeks alamvaldkonnaks, nagu pinnavett (pinnavee voolude ja varude uuring), maavett ehk hüdrogeoloogiat (maavete varude ja liikumise uurimine) ning ökohüdroloogia (veekeskkonna ja ökosüsteemide vaheline seos). Lisaks kasutatakse hidroinfolaatikat, kaugseiret ja arvutimodeleid veeringe prognoosimiseks ja ressursside kavandamiseks.

Mõõtmised ja meetodid sisaldavad vooluhulga ja veemõõtmiseid, sademete andmete kogumist, veekvaliteedi proovide võtmist ning maavete hindamist. Tööriistadena kasutatakse GIS-i, molaarsed andmeid, andmebaase ja arvutimudeleid. Hüdroloogia mängib olulist rolli veavarude majandamises, üleujutuste ja põudade riskide hindamises ning kliimamuutuste mõju hindamises ja kohanemisel.