hüdrogenatsiooni

Hüdrogenatsiooni on keemiline protsess, mille käigus vesinikku lisatakse molekulile. Seda kasutatakse laialdaselt mitmesugustes tööstuslikes ja laboratoorsetes rakendustes. Enamasti on hüdrogenatsiooni eesmärk muuta küllastumata orgaaniliste ühendite (nagu alkeneid ja alüüne) sidemeid küllastunud sidemeteks. See saavutatakse vesinikgaasi (H₂) abil, mis tavaliselt reageerib aluspinna ja katalüsaatori juuresolekul.

Katalüsaatorid, nagu plaatina, pallaadium või nikkel, mängivad hüdrogenatsioonis võtmerolli, kiirendades reaktsiooni ja muutes selle tõhusamaks. Reaktsioonitingimused, sealhulgas temperatuur, rõhk ja lahusti tüüp, mõjutavad oluliselt hüdrogenatsiooni kulgu ja selektiivsust. Seda protsessi kasutatakse näiteks toiduainetööstuses taimsete õlide hüdrogeenimiseks tahkete rasvade saamiseks, mis on tuntud kui margariin või taimne rasv. Samuti on hüdrogenatsioon oluline naftakeemias, ravimitööstuses ja polümeeride tootmisel.

Mõnel juhul võib hüdrogenatsioon olla ka tahtmatu protsess, mis mõjutab materjalide stabiilsust või käitumist. Näiteks võib see toimuda metallide puhul, põhjustades nende rabedust. Seetõttu on hüdrogenatsiooni kontroll ja mõistmine paljudes teadus- ja tehnoloogiadistsipliinides väga oluline.