hüdrogenatsioon

Hüdrogenatsioon on keemiline protsess, mille käigus vesinik molekuli lisatakse. Tavaliselt toimub see lisades vesiniku molekule (H2) küllastumata orgaanilistele ühenditele, nagu alkeenid ja alküümid, muutes need küllastunud ühenditeks, nagu alkaanid. See reaktsioon nõuab sageli metallist katalüsaatorit, näiteks plaatina, pallaadiumi või nikli, et protsessi kiirendada. Hüdrogenatsiooni käigus katkevad küllastumata sidemed ja vesiniku aatomid liituvad sellele vabanenud kohtadele.

Reaktsiooni saab kontrollida, et saavutada erinevaid tulemusi. Näiteks võib osaline hüdrogenatsioon peatada reaktsiooni vaheetapis, moodustades alkeene või muid vaheühendeid. Täielik hüdrogenatsioon viib aga küllastunud ühendite moodustumiseni. Seda protsessi kasutatakse laialdaselt erinevates tööstusharudes. Toiduainetetööstuses kasutatakse taimeõlide hüdrogenatsiooni tahkete või pooltahkete rasvade tootmiseks, tuntud kui margariin või lühendatud rasv. Naftakeemiatööstuses kasutatakse hüdrogenatsiooni toornafta töötlemiseks ja erinevate keemiliste ainete tootmiseks. Farmatseutilises tööstuses on hüdrogenatsioon oluline sünteesiprotsess mitmete ravimite valmistamisel.