hüdrogeenimisreaktsioonid

Hüdrogeenimisreaktsioonid on keemilised reaktsioonid, mille käigus lisatakse molekulile vesinikku. Need reaktsioonid on laialdaselt kasutusel orgaanilises keemias ja tööstuslikus sünteesis. Tavaliselt viiakse hüdrogeenimisreaktsioonid läbi katalüsaatori juuresolekul, milleks sageli on metallid nagu plaatina, pallaadium või nikkel.

Üks tüüpilisemaid hüdrogeenimisreaktsioone on küllastamata süsivesinike, nagu alkeenide ja alküünide, hüdrogeenimine, mille tulemusel moodustuvad küllastunud süsivesinikud ehk alkaanid. Näiteks etüleeni reageerimisel vesinikuga nikkelkatalüsaatori juuresolekul tekib etaan.

Hüdrogeenimisreaktsioone kasutatakse ka funktsionaalsete rühmade, nagu karbonüülrühmade (aldehüüdides ja ketoonides), muundamiseks. Aldehüüdid ja ketoonid võivad hüdrogeenimisel muutuda alkoholideks. Samuti on võimalik hüdrogeenida aromaatseid ühendeid, kuigi see nõuab tavaliselt tugevamaid tingimusi.

Tööstuses on hüdrogeenimisreaktsioonidel oluline roll mitmesuguste toodete valmistamisel. Näiteks kasutatakse seda toiduainetööstuses taimsete õlide hüdrogeenimiseks tahkete rasvade saamiseks (margariini tootmine). Samuti on see tähtis naftatööstuses ja ravimite sünteesil. Reaktsiooni tingimused, nagu temperatuur, rõhk ja katalüsaatori valik, mõjutavad oluliselt reaktsiooni kiirust ja selektiivsust.