hingamistegevust

Hingamistegevus ehk teadlik hingamine viitab erinevatele hingamisharjutustele, mille eesmärk on mõjutada hingamissüsteemi tööd, lõõgastumist ja üldist enesetunnet. Harjutused hõlmavad aeglast, sügavat ja kontrollitud hingamist, erinevat hingamistehnika tempo kasutamist ning lõdvestunud väljahingamist. Need võivad olla osa terapeutilisest protsessist, sportlikust ettevalmistusest või stressi vähendamisest.

Tüüpilised lähenemisviisid: diafragmaalne ehk kõhuhingamine, aeglane hingamine, rütmiline hingamine ning juhitud hingamisharjutused, mis järgivad treeneri või rakenduse antud tempo. Mõned harjutused sisaldavad hinge hoidmist või kontrollitud väljahingamist gaasivahetuse parandamiseks ja lõõgastuse suurendamiseks.

Rakenduskohad: hingamistegevust soovitatakse vaimse pinge, ärevuse ja unetuse leevendamiseks ning füüsilise või kopsuhaiguste rehabilitatsioonis. See võib aidata parandada hingamistehnika tajumist, keskendumist ja üldist energiataset. Tänapäeval on kättesaadavad juhendid, terapeutilised kursused ja rakendused.

Ohutus: kui on kroonilised kopsu- või südamehaigused või on olukordi, kus tekib äkiline haigushoog, konsulteerige arstiga enne alustamist. Harjutuste ajal järgige ebamugavustunnet; peatage, kui tekib pearinglus, suurem õhupuudus või valu ning pöörduge arsti poole.

Tulemused ja tõendusbaas: teadus näitab potentsiaalset kasu ärevuse, stressi ja une kvaliteedi parandamisel ning mõnel juhul hingamistehnika kontrolli ja jõudluse parandamisel krooniliste haigustega inimestel, kuid tulemused on erinevad ja puudub üksmeel kõigi meetodite osas.