herniatsiooniga

Hernatsioon (hernatsioon) on kudede või organi osa, mis prolubseerub läbi avause või nõrga koha keha seinal. See võib esineda erinevates piirkondades ning ulatuda kergest vormist kuni potentsiaalselt eluohtliku komplikatsioonini, kui verevarustus on häiritud. Kõige levinumad vormid on kõhuõõnes toimuvad seina herniatsioonid ja diafragmaalsed (hiataalsed) herniatsioonid, kuid herniatsioon võib esineda ka teistes piirkondades ning see võib olla kaasasündinud või omandatud.

Miks herniatsioon tekib? Riskiteguriteks on nõrk kõhu seina koe, suurenenud intraabdominaalne rõhk (nt köha, raskete esemete tõstmine, rasvumine), operatsioonijärgsed lõhed ning trauma. Mõnel juhul on hiiglaja alusstruktuurid või kaasasündinud anatoomilised vead soodustavad herniatsiooni arengut.

Sümptomid ja diagnoos võib olla varieeruv: märgatav või palpeeritav paistetus piirkonnas, valu või ebamugavustunne pingutamisel, harva obstruktsioon või strangulatsioon. Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse füüsilist läbivaatust ning lisauuringuid nagu ultraheli, CT või MRI.

Ravi sõltub asukohast, suurusest ja sümptomaatilisusest. Väiksed ja sümptomiteta herniatsioonid võivad vajada jälgimist, suuremad või sümptomaatilised juhtumid paranevad kirurgilise korrigeerimisega. Võimalikud meetodid on avatud operatsioon ja laparoskoopiline rekonstruktsioon; tihti paigaldatakse toestusvõrk (mesh), et tugevdada seina. Prognoos sõltub asukohast ja komplikatsioonide riskist; enneaegne sekkumine parandab üldiselt tulemusi.

Herniatsiooniga on meditsiinilises kirjanduses tihti kasutatav väljend, mis märgib, et haigus või seisund kaasneb herniatsiooniga.