hemorraagiad

Hemorraagiad on verejooksud, mis tekivad verevoolu või veresoonte seina kahjustuse tulemusena. Need võivad esineda nahal või pehmetes kudedes, kuid ka siseorganites ning nende tekkepõhjused ja ulatus võivad olla väga erinevad.

Hemorraagiad võib jagada lokaalseteks (piiratud ühele piirkonnale, nt haav või nahaalune verejooks) ja süsteemseteks (laialdane verejooks üle keha). Lokaliseerumise poolest eristatakse näiteks nahaalusi verejooksusid, ninaverejooksu, kopsudes või ajus esinevaid verejookse.

Põhjused ja riskifaktorid hõlmavad traumat, veresoonte anomaaliaid (nt aneurüsmide lõhked), koagulopaate (nagu hemofiilia), trombotsütopeeniat, maksahaigusi ning ravimeid, mis häirivad vere hüübimist (antikoagulandid ja trombotsüütide toimimist pidurdavad ained). Riskiteguriteks võivad olla vanus, alkoholi liigtarbimine ja kroonilised haigused.

Diagnoos põhineb kliinilisel pildil, vereanalüüsidel (hemoglobiin, trombotsüüdid, hüübimisajad) ning pildiuuringutel (nagu CT või MRI, sõltuvalt asukohast). Ravi keskendub verejooksu peatamisele, vajalikele vedeliku ja vereülekannete korrigeerimisele ning põhjusliku haiguse käsitlemisele. Sõltuvalt veritsuse asukohast võib olla vajalik erialane sekkumine (kirurgia, endovaskulaarne sekkumine) ja spetsiifilised ravimid.

Prognoos sõltub veritsuse asukohast, suurusest ja reageerimisvõimest ravile. Ennetuse eesmärk on vigastuste ennetamine, koagulopaatiate varajane diagnoosimine ja kontroll verejooksu riskide üle ning ravimite sobiva kasutamise jälgimine.