hasiüreg

Hasiüreg, ehk sapipõis, on maksa all parempoolses kõhuõõnes paiknev pirnitaoline kotike. Selle peamine ülesanne on salvestada ja kontsentreerida sapi, mida maks pidevalt toodab. Toidukorra ajal vabaneb sapi sapipõiest ja suubub ühisesse sapijuhasse, kust see suundub peensoolde, kus sapi aitab rasvade seedimisel.

Struktuur ja anatoomia: Täiskasvanul on sapipõie maht tavaliselt umbes 30–50 milliliitrit. Seinad on paksed ja elastsed. Sapipõie ühendub tsüstilise kanaliga, mis toob sapimaks tuleneva sapi sapipõiest; tsüstiline kanal ühineb maksast tuleva sapijuhaga, moodustades ühise sapijuha, mis avaneb kaksteistsõrmiksoolde Oddi sulgurlihase vahendusel.

Funktsioon ja koostis: Sapis on sapphappeid, bilirubiin, kolesterool ja teised ained. Maks toodab sapi ja sapipõis kontsentreerib selle. Sapi peamine roll on rasvade emulsioonimine ja seedimise parandamine.

Regulatsioon: toidutarbimise ajal vabanevad soolestiku hormoonid, eriti cholecystokinin (CCK), mis stimuleerib sapipõie kontraktsiooni ja lõdvestab Oddi sulgurlihase, võimaldades sapi jõudmist peensoolde.

Haigused ja diagnostika: kõige sagedasemad probleemid on sapikivid ja koletsüstiit. Riskifaktorid hõlmavad ülekaalulisust, vanust, naissoost sugu ja kiiret kaalulangust. Sümptomiteks on parempoolne ülakõhuvalu, iiveldus, oksendamine, palavik ja kollatõbi. Diagnostika põhialused on kõhu ultraheli; vajadusel kasutatakse ka HIDA-skannimist ja ERCP-uuringuid. Ravi enamasti on koletsüstektoomia, sapipõie kirurgiline eemaldamine; mõnel juhul rakendatakse konservatiivset lähenemist valu ja põletiku korral.