halogeenühendi

Halogeenühendid on keemilised ühendid, milles üks või mitu halogeeni aatomit (fluoor, kloor, broom või jood) on seotud süsiniku aatomiga. Need ühendid on laialt levinud nii looduses kui ka tööstuses ning neil on palju erinevaid kasutusvõimalusi.

Orgaanilised halogeenühendid, kus halogeenid on seotud süsinikuga, on eriti tähtsad. Nende hulka kuuluvad näiteks külmutusagensid (freoonid), pestitsiidid, lahustid ja plastide koostisosad nagu polüvinüülkloriid (PVC). Füüsikalised omadused, nagu keemistemperatuur ja lahustuvus, sõltuvad suuresti halogeeni tüübist ja selle asukohast molekulis. Mõned halogeenühendid on väga stabiilsed, teised aga reageerivad kergesti.

Anorgaanilised halogeenühendid, nagu soolhape (HCl) või naatriumkloriid (NaCl), kus halogeenid ei ole seotud süsinikuga, on samuti olulised. Soolhape on tugev hape, mida kasutatakse paljudes tööstusprotsessides. Halogeensooli leidub looduses ja neid kasutatakse toiduainetööstuses, farmaatsias ja mujal.

Halogeenühendite keskkonnamõju on varieeruv. Mõned, eriti vanemad kloorfluoriidsüsinikud (CFCd), on osutunud ohtlikuks osoonikihi kahjustajaks. Uuemad ühendid on aga sageli keskkonnasõbralikumad. Siiski võivad mõned halogeenühendid olla püsivad keskkonnas ja akumuleeruda elusorganismides. Seetõttu on nende kasutamine ja käitlemine reguleeritud.