haavatavusest

Haavatavus on üldmõiste, mis kirjeldab süsteemide, organisatsioonide või üksikisikute omadust olla vastuvõtlik teatud ohtude realiseerumisel tekkivale kahjule ning taastumise aeglusele. See suurendab kahju tekkimise tõenäosust või ulatust ning sõltub kontekstist ja ajast. Haavatavus ei ole eraldi oht, vaid riskiga seotud omadus.

Haavatavus avaldub eri valdkondades: inimeste kontekstis hõlmab see tervist, vanust, kroonilisi haigusi ja sotsiaalset ebavõrdsust; tehnilises kontekstis turvaaukudena tarkvaras ja riistvaras ning kriitilise infrastruktuuri sõltuvus; ning ökoloogilises kontekstis kliimamuutuste ja loodusõnnetuste tundlikkust. Need valdkonnad seavad erinevad riskid ja vajaliku leevenduse lähenemised.

Riski mõistetakse tihti kui ohu realiseerumise tõenäosuse ja potentsiaalse kahju suuruse kombinatsiooni; haavatavus suurendab selle riski.

Haavatavuse hindamine ja leevendamine on protsess, mille käigus identifitseeritakse haavatavuse allikad, hinnatakse nende mõju ja tõenäosust ning kujundatakse vastavad meetmed. Leevendus võib hõlmata tehnilisi parendusi, protsessi- ja koolitusmeetmeid, varundamist ning kriisivalmidusplaani arendamist. Kuna haavatavus on kontekstipõhine, tuleb seda hinnata regulaarselt ja kohandada.