gravitatsiooniga

Gravitatsioon on looduse põhijõud ja tekitab masside vahelise tõmbe. Iga kahe massi vahel tõmbuvad nad üksteise poole ning tõmbe tugevus oleneb masside suurusest ja nende vahekaugusest. Gravitatsiooniline mõju määrab paljude kehade liikumise nii Maa peal kui kosmoses. Maal on pinnal kiirendus g ligikaudu 9,81 m/s². Mass on keha aine kogus; kaal on selle gravitatsioonilise mõju suurus.

Gravitatsiooni kirjeldatakse peamiselt kahe teooriaga. Newtoni universaalne gravitatsioon väidab, et jõud F = G m1 m2 / r^2 sõltub massidest ja kaugusest ning kehtib enamasti madalatel kiirustel. 1915. aastal esitas Einstein üldrelatiivsuse, mille kohas gravitatsioon on ruumi-aja kõverus masside ja energia tõttu.

See mudel täpsemalt kirjeldab suuremaid gravitatsioonijõude ja nähtusi, nagu valguse paindumine gravitatsiooniväljaga ning gravitatsioonilised lained. Gravitatsiooni olemasolu kinnitavad mitmesugused tõendid: taevakehade orbiidid, merekallaste tõus (tide) ning eksperimentaalsed ja vaatluslikud avastused, sealhulgas gravitatsiooniliste lainete registreerimine LIGO ja Virgo detektorite poolt.

Praktiliselt on gravitatsiooni uurimine oluline navigatsioonis ja kosmoseuuringutes. GPS ja teised satelliitsüsteemid vajavad gravitatsioonikorrektsioone, et tagada täpne positsioneerimine. Uurimine aitab mõista planetaarsete süsteemide, tähtede ja galaktikate tekkimist ning universumi struktuuri ja ajaloo.

Gravitatsioon on jätkuv uurimisvaldkond, mis ühendab klassikalised ja relativistlikud vaated ning loob aluse mõistmiseks nii tavapäraseid kui ka kosmose suurimaid nähtusi.