funktsionaalsuses

Funktsionaalsus on mõiste, mis kirjeldab süsteemi või objekti võimet täita ettenähtud funktsioone. Keskne tähelepanu on kasutusvõimalusel ja tõhususel, mitte materjalil või välimusel. Erinevates valdkondades kasutatav mõiste tähendab üldiselt, et vorm või struktuur peab teenima kindlat eesmärki.

Vaimu ja kognitsiooni valdkonnas räägitakse funktsionalismist. See vaade defineerib vaimse seisundi rolli vastavalt sisenditele, väljunditele ja teiste seisunditega suhetele. See lubab, et sama seisund võib realiseeruda erinevates füüsilistes vormides. Idee on seotud Hilary Putnam'i ja Jerry Fodori töödega. Kritikutena esitatakse, et funktsionaalsus ei selgita kogemust ega qualia sisu.

Sotsioloogias nähakse funktsionalismi kui strukturaalset koolkonda, kus ühiskond koosneb omavahel seotud osadest, mis täidavad vajalikke funktsioone ja tagavad stabiilsust. Durkheim ja Parsons on selle lähenemise tuntuimad esindajad. Kritikutena tõstetakse esile konflikti puudumist ja ajaloo muutuste ning ebavõrdsuse mahavõtmise raskusi.

Arhitektuuris ja disainis tähendab funktsionalism, et ehitis või ese peab teenima konkreetset kasutust. “Vorm järgib funktsiooni” on selle liikumise tunnuslauseteks. See soodustas standardiseerimist ja tööstuslikku tootmist, kuid on saanud kriitikat esteetika ja inimeste kogemuse kohta.

Infotehnoloogias keskendub funktsionaalsus sellele, milliseid funktsioone kasutajad vajavad ja kuidas neid tõhusalt realiseerida. See hõlmab prioriseerimist, kasutajakeskset disaini ja lahenduste arendamist, kus funktsionaalsus on määrav kriteerium.