fototransistorid

Fototransistorid on fotodiodi ja transistori ühendatud seade, mis suudab fotokiirguse mõõtmist ja signaali suurendamist ühes seadmes. Need on elektrilised seadmed, mis kasutavad fotokiirguse mõju elektriliste omaduste muutmiseks, et saada vastav signaal, mis võib edasi töötlusele või analüüsile läbida.

Fototransistorid töötavad fotodiodi ja bipolartransistori (npn või pnp) kombinatsioonina. Fotodiodi pooljuhtmaterjal absorbeerib fotoni, mis tekitab elektroni-põrgandite paarid. See tekitab fotostroomi, mis suunab transistori baasi-emitori ühendusse. Kui fotostroomi intensiivsus on piisavalt suur, avab transistori kollektor-emitori ühendus, tekitades suurema signaalistroomi, mis on suurem kui fotodiodi tekitatud stroom.

Fototransistorid on populaarsed fotodetektoridena, kuna nad pakuvad suuremat signaalistruktuursuhte (suurem signaal suhtega rauahelbe) võrreldes fotodiodidega. See omadus teeb neist sobivad seadmed sensoreid ja automaatseadmetes, näiteks lihtsates fotokiirguse detektorites, optilistes kiirguse mõõtmisseadmetes, ja automaatseadmetes, näiteks automaatseadmetes, mis reageerivad valguse muutustele.

Fototransistorid on ka väga herkad ja võivad detekteerida väga väikeseid kiirguskiirgusi. Nad on ka lihtsad kasutada, kuna nad võivad olla ühendatud suvalisele raadiohelbe, mis võimaldab lihtsat signaalitöötlust. Fototransistorid on ka odavad ja laialt levinud, mis teeb neist populaarseks valikuks paljudes rakendustes.

Kõik fototransistorid ei ole samad. Neid on erinevate materjalide, näiteks silikoni või galliumi arseniidi, põhjal, mis mõjutab nende herkust ja töötemperatuuri. Fototransistorid võivad ka olla erinevate struktuuridega, näiteks pin-diodi või avali ühendusega fotodiodiga. Valik fototransistori sõltub rakenduse vajadustest ja keskkonnast, kus see kasutatakse.