finantsvõimekuse

Finantsvõimekus on isikute või leibkondade võime hallata rahalisi ressursse ning teha teadlikke otsuseid eelarve koostamise, säästmise, võla tasumise ja riskide maandamise valdkonnas. See ühendab finantskirjaoskuse teadmised ja praktilised oskused, hoiakud ning ligipääsu sobivatele finantsteenustele.

Finantsvõimekus on laiem mõiste kui pelgalt finantskirjaoskus; see hõlmab nii teadmisi kui ka käitumist ja ligipääsu sobivatele finantsteenustele. Selle eesmärk on võimaldada inimestel kasutada finantseerimisvõimalusi turvaliselt ja tulevaste eesmärkide saavutamiseks.

Peamised valdkonnad on eelarve koostamine ja jälgimine, säästmine ja investeerimine, võla haldamine, kindlustus ning pikaajaline finantsplaneerimine. Lisaks hõlmab see digitaalse finantsteenuste kasutamise oskusi ning riskide mõistmist ja finantskaitset.

Determinandid ja barjäärid finantsvõimekust mõjutavad nii isiklikud tegurid (sissetulek, haridus, vanus, finantspädevus) kui ka sotsiaalsed ja institutsionaalsed tegurid (ligipääs finantsteenustele, kultuurilised normid, regulatiivne raamistik). Kõrvalised tegurid, nagu madal sissetulek, piiratud ligipääs pangandusele ja digitaalsele infrastruktuurile, keeled või usaldus finantsteenuste vastu, võivad piirata finantsvõimekust.

Mõõtmine ja poliitika: finantsvõimekuse hindamine leiab aset rahvuslike ja rahvusvaheliste programmide raames; seda mõõdetakse enesehindamise ning käitumuslike näitajate (eelarve koostamine ja järgimine, säästmine, võla haldamine) ning tulemuste (võla koormus, finantsiline stress) kaudu. Poliitikakujundajad kasutavad tulemusi finantskirjaoskuse tõstmise programmide, tarbijakaitse ja ligipääsu parandamiseks.

Kohalikes koolides, töökohtadel ning finantsettevõtetes arendatakse programme ja kogukondades finantsvõimekus on oluline eesmärk nii individuaalseks heaoluks kui ka majanduse stabiilsuse jaoks. Sõltumata riigist sisalduvad finantsõpe koolides, töökohal ja kogukondades ning finantsteenuste kättesaadavuse suurendamine on levinud meetmed.