finantsinstrumentidega

Finantsinstrument on leping või väärtpaber, mille väärtus ja rahaline kohustus tulenevad teistest finantsnäitajatest. Finantsinstrumentidega saab omandada omandiõigust, laenata või laenata raha ning neid kasutada riskide maandamiseks või spekuleerimiseks. Peamised kategooriad on aktsiad (omandiõiguse märgid ettevõttes), võlakirjad (laenud, mille puhul investor saab intressi ja tagasimakse) ning tuletisinstrumentid (lepingud, mille väärtus tuleneb alusvara hinnast või muust indikaatorist).

Aktsiad annavad omandiõiguse ettevõttes ning õiguse saada dividendide osakaal ja osaleda otsuste tegemisel teatud määral. Nende väärtus sõltub ettevõtte majanduslikust tulemusest, turu ootustest ning riskidest. Võlakirjad on laen, mille puhul investor saab fikseeritud intressi ning tagasimakse tähtaeg. Tuletisinstrumentide hulka kuuluvad optsioonid, futuurid ja vahetuslepingud, mille väärtus tuleneb alusvara hinnast või muudest teguritest ning mis võimaldavad riskide maandamist või spekuleerimist ilma otse alusvara omamiseta.

Turud on kaubeldavad peamiselt primaarsete ja sekundaarsete turgudena. Primaarne turg hõlmab uute instrumentide emiteerimist ja kapitali kaasamist; sekundaarne turg võimaldab olemasolevate instrumentide ostu-müüki. Kaubandus toimub börsidel või reguleeritud platvormidel ning tehingud lõpetatakse clearingi kaudu, mis vähendab vastaspoole riski ja tagab täitmise.

Regulatsioonid ja järelevalve: finantsinstrumentide turg on tugevalt reguleeritud, et tagada turu läbipaistvus, investorikaitse ja finantsstabiilsus. Euroopa Liidus kehtivad MiFID II, Prospectus Regulation ja teised õigusaktid ning ESMA teostab järelevalvet. Investorid peaksid olema kursis tasude, lepingu tingimuste ja riskide mõistmisega.

Investeerimisotsused: finantsinstrumentide valik sõltub eesmärkidest, riskitaluvusest, ajahorisondist ja likviidsusnõuetest. Enne tehinguid on mõistlik koostada portfell, hinnata toodete riske ja tulusid ning tutvuda emitendi prospekti ning tehingutingimustega.