faasiskreetmodulatsioon

Faasiskreetmodulatsioon, tunnustatud ka kui **FDM** (*Frequency Division Multiplexing* alternatiivsete tehnoloogiate puhul), on signaalide jaotamise meetod, kus erinevate signaalide edastamiseks kasutatakse erinevaid sagedusi. See tehnika on oluline telekommunikatsiooni alal, eriti kaabeltelevisiooni ja mobiilseadmete andmeedastuses.

Faasiskreetmodulatsioon on eriline signaalide modulatsioonitehnika, kus informatsiooni kantakse edasi muutes signaali faasi (faasiskreet) kindlateks ajavahemikeks. See erineb sagedusmodulatsioonist (FDM), kus erinevad signaalid jagavad sagedusruumi, ja pulssmodulatsioonist, kus informatsioon kantakse edasi pulsside omaduste muutmisega. Faasiskreetmodulatsioon on peamiselt kasutatav digitaalsete andmete edastamiseks, kus signaali faas muudetakse digitaalsete bitide vastavalt.

Faasiskreetmodulatsioon on oluline ka digitaalsete andmeedastuste tehnoloogias, näiteks GSM (Global System for Mobile Communications) mobiilvõrgudes, kus faasiskreetmodulatsioon kasutatakse andmete ja hääle edastamiseks. See tehnika võimaldab efektiivselt kasutada sagedusruumi ja vähendada interferentsi mõju.

Faasiskreetmodulatsioon on ka kasutusel ka teistes rakendustes, näiteks satelliitkommunikatsioonis ja raadiojuhtimises. Selle tehnika eelised on suurem andmeedastuse kiirus ja parem ruumikasutus võrreldes mõningate teiste modulatsioonitehnikatega. Samas võib see nõuda kompleksemat seadmetööstust ja suuremat ressursikaasutust võrreldes analoogsete meetoditega.

Faasiskreetmodulatsioon on seotud ka teiste tehnikatega, nagu quadrature amplitude modulation (QAM), kus faas ja amplitude ühendatakse andmete kantmiseks. See tehnika on oluline ka uuemate andmeedastuste standartide, nagu 4G ja 5G, arengus.