etoksüülaadid

Etoksülaadid on suur rühm mitteiooniliste pindaktiivsete ainete, mis tekivad alkoholi või fenooli etoksülaatsioonil ethüleenoksiidiga. Nende üldvalem on RO-(CH2-CH2-O)n-H, kus R on alkohooli alkkül ja n on etoksüleerimise astet näitav keskmine arv. Enim tuntud on alküületilaadid (AEO) ja alküülfenool-etoksülaadid (APEO). Erineva R-rühma ja erineva etoksülaatsiooniastmega ühendeid eristatakse nende hüdrofüülsuse ja pindaktiivsete omaduste järgi.

Tootmine ja struktuur on seotud polüoksüetüleenribadega, mis annavad ühendile mitteioonilise iseloomu. Esmane tootmisviis on etoksülaatsioon alkoholi või fenooli alusel katalüütilise reaktsiooni käigus, mille tulemuseks on lahustuv või disperdatiivne pindaktiivne aine. Olemasolevad liigid võivad sisaldada erinevaid EO-ühikute arve, mis mõjutab lahustuvust ja HLB-taset.

Rakendused on laialdased: etoksülaade kasutatakse peamiselt pindaktiivsetena detergendid ja puhastusvahendites, kosmeetikas, farmaatsias ja tööstuslikes emulsioonides. Nad toimivad märgivuse, niisutamise ja dispersiooni parandajatena ning on olulised koostisosad paljudes kodu- ja tööstuslikes toodetes.

Keskkonna ja ohutuse aspekte käsitletakse regulaar­selt. Enamik alküül-etoksülaate on kergesti biolagunevad, kuid teatud fenool- etoksülaadid (näiteks alküülnonülfenool-etoksülaadid) võivad laguneda libaühenditeks nagu nonülfenool, mis on ökosüsteemide jaoks potentsiaalselt ohtlik. Seetõttu on Euroopa Liidus ja teistes piirkondades piiratud või keelatud teatud NP- ja NPEO‑de kasutus ning kehtivad nõuded ohutuse ja keskkonnamõju hindamiseks. Etoksülaadidel on ka potentsiaalne ärritav mõju lõppproduktele ning need tuleb entreprise’i poolt käsitleda vastavalt kehtivatele regulatsioonidele.