epoksüliim

Epoksüliim on kahe komponendiga sideaine, mis koosneb epoksüvaigust ja kõvendajast. Kui komponendid segada, algab keemiline reaktsioon, mille käigus moodustub tihe ja tugeva võrgustikuga termoreaktiivne polümeer. Kõvenemine on eksotermne ning lõplik tugi ja kõikumälu saavutatakse tavaliselt kõrgema põletiga temperatuuriga või toatemperatuuril pikema aja jooksul.

Omadused ja toimimine võivad olenevalt tootest erineda, kuid tavaliselt iseloomustavad epoksüliimi: väga tugev adhesioon erinevatele materjalidele (metall, puit, plast, kivi, betoon), hea keemiline ja niiskuskindlus, hea isolatsioon ja madal või mõõdukas shrinkage. Paljud vormid on rabedamad, kuid neid saab parandada lisandite või kõvasti tugevustega. Kiirem kõvenemine on võimalik kuumutamisel; toatemperatuuril kõvenemine võtab tavaliselt mõnest tundest kuni päevani, sõltuvalt segukorraldusest ja temperatuurist.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad struktuurliime metall- ja puiduliimidel, ehitus- ja remonditööd betooni ja kivide puhul, elektroonika ja elektrikriikide pottingi ning isolatsioonikatteid, ning ravimettevõttes ja tööstuslikus laminatsioonis. Epoksüliim sobib ka epoksüvaikude baasil valmistatud putt- ja täitematerjalideks.

Hooldus ja ohutus: liim tuleb segada õigete suhetega ning kasutada töökaitsevahendeid ja ventilatsiooni. Kasutusaeg (pot life) on piiratud ning liigse kuumutamise korral tekib kuumenemine. Pärast kõvenemist on liim vastupidav, kuid töötlemisel tuleb vältida kokkupuudet kõvenenud kihtidega, mis võib olla jäik ja mõnikord raskesti ümber töötatav. Epoksüliimi säilitatakse jahedas, kuivas valguses ja kaasas kannavad tootja juhised.