entsefalopaatiate

Entsefalopaatiate on üldine termin, mis kirjeldab ajukahjustust või -talitlushäiret, mis põhjustab ajufunktsioonide muutusi. See ei ole üks konkreetne haigus, vaid pigem laiem kategooria seisundeid, millel võivad olla erinevad põhjused ja sümptomid. Entsefalopaatia võib olla äge ehk järsku tekkiv ja lühiajaline või krooniline ehk pikaajaline ja progresseeruv.

Sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt kahjustuse ulatusest ja asukohast, kuid võivad hõlmata teadvuse taseme muutusi (segasus, unisus, kooma), mäluhäireid, keskendumisraskusi, isiksuse või käitumise muutusi, lihasjäikust, koordinatsioonihäireid ja krampe.

Entsefalopaatia põhjused on mitmekesised. Need võivad hõlmata ainevahetushäireid (nt maksa- või neerupuudulikkus, diabeet), mürgistusi (nt alkohol, ravimid, raskmetallid), infektsioone (nt ajupõletik), hapnikupuudust ajus (hüpoksia), peavigastusi, autoimmuunhaigusi ja teatud neurodegeneratiivseid haigusi. Mõned entsefalopaatia vormid, näiteks hepatiiline entsefalopaatia, on seotud spetsiifiliste organite talitlushäiretega.

Diagnoosimine hõlmab tavaliselt põhjalikku meditsiinilist ajalugu, füüsilist ja neuroloogilist läbivaatust. Lisaks võivad olla vajalikud vereanalüüsid, pildiuuringud (nt MRI või CT skaneerimine) ja EEG (elektroentsefalogramm), et hinnata ajutegevust. Ravi keskendub esmalt algpõhjuse kõrvaldamisele või ravile ning seejärel sümptomaatilisele toetusele.