koordinatsioonihäireid

Koordinatsioonihäireid, tuntud ka kui ataksia, on seisund, mis mõjutab lihaste kontrolli ja liigutuste sujuvust. See ei ole haigus iseenesest, vaid sümptom, mis võib tuleneda erinevatest tervisehäiretest, mis kahjustavad aju osi, mis vastutavad liikumise koordineerimise eest, peamiselt väikeaju. Sümptomid võivad varieeruda kergetest raskustest kuni olulise liikumisvõime kaotuseni.

Isikud, kellel esinevad koordinatsioonihäired, võivad kogeda tasakaaluprobleeme, kõnnakuhäireid (näiteks laia alusega kõnnak), käte ja jalgade liigutuste kohmakust, raskusi peenmotoorika ülesannetega nagu kirjutamine või nööpide kinnipanemine, silmaliigutuste häireid (nüstagm) ja kõnehäireid (düsartria). Need sümptomid võivad mõjutada igapäevaseid tegevusi ja elukvaliteeti.

Koordinatsioonihäirete põhjused on mitmekesised. Need võivad olla tingitud geneetilistest haigustest nagu pärilikud ataksiad, insuldist, ajukasvajast, sclerosis multiplexist, ajutraumast, mürgistusest või teatud ravimite kõrvaltoimetest. Samuti võib see olla seotud kroonilise alkoholismiga. Diagnoosimine hõlmab tavaliselt neuroloogilist läbivaatust, pildiuuringuid (nagu MRI või CT skaneering) ja geneetilisi teste.

Ravi keskendub peamiselt koordinatsioonihäirete alusprobleemi ravimisele ja sümptomite leevendamisele. Füsioteraapia, tegevusteraapia ja kõneravi võivad aidata parandada liikumist, tasakaalu ja kõnet. Mõnel juhul võivad ravimid aidata hallata kaasnevaid sümptomeid. Kahjuks on paljudel juhtudel, eriti progresseeruvate haiguste korral, koordinatsioonihäireid täielikult ravida ei saa, kuid abi ja tugi võivad oluliselt parandada patsiendi elukvaliteeti.