mürgistusest

Mürgistusest on seisund, mis tekib keha kokkupuutel toksiliste ainetega või mürgiste ainete kogunemisel organismis. See võib olla juhuslik või tahtlik ning sümptomid ja raskusaste sõltuvad toimeainest, kogusest ja kokkupuute viisist.

Kõige levinumad kokkupuute viisid on suukaudne manustamine, hingamisteede kaudu sissehingamine, nahale või silmadesse sattumine ning harvadel juhtudel süstimine. Allikate hulgas on ravimite üleannustamine, kodukeemikaalid, tööstus- ja põllumajanduslikud mürgid, toiduga kaasnevad toksilised komponendid ning gaasimürgid nagu süsinikmonooksiid.

Sümptomid varieeruvad olenevalt mürgisaine tüübist, kuid tavapärased märgid on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, pearinglus, peavalu, segasus ja üldine nõrkus. Rasked mürgistused võivad põhjustada hingamisraskust, krampideid, teadvusekaotuse ning elutähtsate organite talitlushäireid.

Diagnoos põhineb kokkupuute kirjelduse, füüsikalise läbivaatuse ja vajadusel laboratoorsete uuringute tulemustel, mis võivad näidata mürgiste ainete sisaldust veres või uriinis. Esmaabi ja ravi keskenduvad mürgise aine eemaldamisele või piirangule, elutähtsate funktsioonide tagamisele ning vajadusel spetsiaalsete vastumürkide kasutamisele, mille otsustab meditsiinipersonal.

Ennetus hõlmab ohutusnõuete järgimist kodus ja töökeskkonnas: mürgiste ainete ohutu hoiustamine, õiged märgistused, lastele turvaline pakendamine ning kokkupuute vähendamine. Prognoos sõltub mürgituse liigist ja ajast, kuid õigeaegne meditsiiniline abi suurendab võimalust täielikuks taastumiseks.