enesetundmise

Enesetundmise on mõiste, mis kirjeldab enda sisemaailma teadvustamist ja mõistmist, hõlmates nii teadmisi oma mõtetest, tunnetest kui ka motiivide ja käitumise aluseid. See on laiemalt seotud eneseteadvuse ja eneseteadlikkuse kontseptsioonidega ning kasutusalaks nii psühholoogia, filosoofia kui haridusteaduste valdkonnas.

Etymoloogiliselt koosneb sõna enese- (self) ja tundmise vormidest, mis viitavad tunnetamise või teadmise protsessile; sufiks -mise märgib tegevuse või protsessi nimetust. Enesetundmise käsitlus on kultuuriti ja atraktsiooniti erinev ning ühtse definitsiooni puhul rõhutatakse nii teadvustamist kui ka refleksiooni endaSeisundite üle.

Ulatus ja mõõtmed hõlmavad mitut dimensiooni: kognitiivne enesetundmine (teadmised mõtete ja mõttemustrite kohta), afektiivne enesetundmine (tunnete teadvustamine ja reguleerimine) ning sotsiaalne enesetundmine (enda käitumise mull ja teisevaatuste mõistmine). See võib olla nii ajutine seisund (state) kui ka püsiv omadus (trait). Enesetundmine arenevad erivõimete ja kogemuste kaudu, sealhulgas refleksiooni, enesehindamise ning kultuurilise sotsialiseerumise tulemusena.

Rakendustes on oluline enesejuhtimise, õppimise ja emotsionaalse heaolu kontekstis. Hariduses ning psühholoogilises töös kasutatakse enesetundmise arendamist, enesepeegeldust, päevikupidamist või teadlikkuse praktikaid. Piirangute hulka kuuluvad introspektsiooni kognitiivsed piirangud ja kultuurilised erinevused, mis mõjutavad enesetundmise avaldumist ja hinnangut. Related mõisted on eneseteadlikkus, eneseteadlikkus ja eneseregulatsioon.