energiasõltuvus

Energiasõltuvus on majandusliku ohutuse ja riigi energiavõrgu usaldusväärsuse osa, mis kirjeldab, kui suur osa riigi energiavajadusest rahuldatakse impordiga ja kui sõltuv on majandus teistest tarnijatest. Mõiste hõlmab nii üldist energiapoole sõltuvust kui ka sõltuvust konkreetsetest energialiikidest, nagu nafta, gaas ja elektrienergia.

Mõõtmine: energiasõltuvust hinnatakse sageli energiaimportide osakaaluna kogu tarbitud energiahulgast. Täiendavad näitajad hõlmavad sõltuvust üksikute tarnijate varustamisest, energiainfrastruktuuri haavatavust ja hindade volatiilsust. Riigid püüavad suurendada energiajulgeolekut läbi mitmekesistamise ja tarnekindluse parandamise.

Determinandid: sõltuvus kujuneb looduslikest ressurssidest, geograafilisest asendist, energiatarbimise koostisest, tehnoloogilisest arengust ja infrastruktuuri avatavusest. Väikestel riikidel võib olla suurem haavatavus, kui nende ressursid on piiratud ja ühendused naabritega piiratud.

Tagajärjed: suur energiasõltuvus võib suurendada hinnakõikumistega seotud haavatavust, mõjutada maksevõimet ja välispoliitilist manööverdamisruumi ning seada riigi majanduse konkurentsivõimet proovile.

Vähendamise strateegiad: mitmekesistada energiaallikaid ja tarnijateenuseid; suurendada energiatõhusust; arendada kodumaiseid ressursse ja taastuvenergiat; luua ja parandada energiainterconnectioone ning varustuskindlust strateegiliste salvestuste kaudu; arendada regionaalset energiaühendust.

Kontekst: energiasõltuvus on keskne teema Euroopa Liidus ja paljudes riikides; selle vähendamiseks kavandatakse ühtset energiapoliitikat, tarnekindluse parandamist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.