elektrostaatiliselt

Elektrostaatika on füüsika valdkond, mis uurib laengute staatilist käitumist ning nende vahelisi jõude ja elektrivälju. See tegeleb laengute tekitamise, jaotumise ning laengutega seotud suuruste kirjeldamisega, kui laengud on püsivas tasakaalus ja voolu ei ole vaja. Põhielemendid hõlmavad elektrivälja, elektripotentsiaali ning jõu, mis toimub laengute vahel, sõltuvalt nende suurusest ja asukohast.

Väline alus on Coulombi seadus, mis kirjeldab kahe punktlaengu vahelise jõu F = k q1 q2 / r^2, kus k on Coulombi konstant. Laeng tekitab elektrivälja E, mille mõju järgi avaldub jõud F = q E. Elektriväli ja potentsiaal V on omavahel seotud: E = -∇V. Gaussi seadus ning erinevad geomeetrilised võrrandid võimaldavad probleeme lahendada ka keerukamate laenguprofiilide korral.

Juhtidel ja dielektrikumidel on elektrostaatilised omadused erinevad. Juhtides paiknevad laengud peamiselt pinnal, ja juhi sisemuses on statilises tasakaalus elektriväli peaaegu null. Dielektrikumides laengud ei liigu vabalt, vaid tekitavad polarisatsiooni, mis muudab väljade ja jõudude jaotust. Elektrostaatika raames kasutatakse ka ümbritsevat keskkonda puudutavaid kontseptsioone nagu elektriväli, potentsiaal ja Kapacitans.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad kondensaatorite energiakogu jaotusvõimeid, elektrostatilist sadeerimist saasteainete eemaldamisel, erinevaid printimise ja xerograafia tehnikaid ning osaliselt ka maalimist ja katmist, kus laengute kontroll aitab ainet tõhusamalt paigutada või koguda. Adverbina kasutatakse terminit elektrostaatiliselt, kui kirjeldatakse nähtust, mis toimub või on iseloomulik elektrostaatikale.

Elektrostaatika on aluseks paljude tehnoloogiate mõistmisele ja arendusele ning terminoloogia keskmes on laengute staatiline käitumine ja nende loodud väljad.