elektronegatiivusele

Elektronegatiivsus on keemiline omadus, mis kirjeldab aatomi võimet tõmmata sidemete elektronpaare enda poole. See on suhteline suurus, mida väljendatakse erinevates skaalades, millest tuntuim on Pauling-skala. Kõrgema elektronegatiivsusega aatomid avaldavad tugevamat tõmbejõudu sidemetelektronidele.

Elektronegatiivsus on perioodilisuse seaduse üks olulisemaid omadusi. Perioodilisustabelis suureneb elektronegatiivsus üldiselt vasakult paremale, kuna aatomi tuumalaeng suureneb ja elektronid asuvad lähemal tuumale. Rühmades aga elektronegatiivsus väheneb ülevalt alla, kuna aatomite suurus kasvab ja sidemetelektronid on tuumast kaugemal.

Fluoor on kõige elektronegatiivsem element, mille elektronegatiivsus on Pauling-skala järgi 3.98. Tseesium ja franetsium on kõige vähem elektronegatiivsed elemendid, mille elektronegatiivsus on umbes 0.7.

Erinevused aatomite elektronegatiivsuses määravad keemilise sideme polaarsuse. Kui kahe aatomi elektronegatiivsuste erinevus on suur, tekib polaarne kovalentne side, kus elektronid on nihkunud elektronegatiivsema aatomi poole. Kui elektronegatiivsuste erinevus on väike või puudub, on side mittepolaarne kovalentne. Kui erinevus on väga suur, tekib iooniline side.

Elektronegatiivsust kasutatakse keemiliste reaktsioonide ennustamiseks, molekulide struktuuri ja reaktiivsuse selgitamiseks ning paljudes muudes keemia valdkondades.