elektronegatiivsuste

Elektronegatiivsus on keemiline omadus, mis kirjeldab aatomi võimet tõmmata enda poole sidemees meele aatomi elektrone. See on suhteline skaala, mis aitab ennustada keemiliste sidemete polarisust ning molekulide ja ühendite käitumist. Aatomid, millel on kõrge elektronegatiivsus, kipuvad looma polaarseid sidemeid, kus elektronid on ebavõrdselt jagatud.

Aarne elektronegatiivsuse skaala, mis on kõige laialdasemalt kasutatav, määrab fluoriini, kõrgeima elektronegatiivsusega elemendi, väärtuseks 3,98. Teised kõrge elektronegatiivsusega elemendid on hapnik (3,44), lämmastik (3,04) ja kloor (3,16). Leelismuldmetallid ja leelismullad nagu naatrium (0,93) ja kaalium (0,82) on väga madala elektronegatiivsusega, mis tähendab, et nad kipuvad oma elektrone kergesti loovutama.

Elektronegatiivsuse erinevus kahe aatomi vahel keemilises sidemes määrab sideme olemuse. Kui erinevus on suur, on side ioniline. Kui erinevus on mõõdukas, on side kovalentne polar. Väike elektronegatiivsuse erinevus viitab kovalentselt mittepolaarsele sidemele. See kontseptsioon on oluline keemia mõistmiseks, sealhulgas reaktsioonivõime, reaktiivsuse ja molekulaarsete struktuuride ennustamisel.