ehitusteaduse

Ehitusteadus on teaduslik distsipliin, mis uurib ehitiste ja nende süsteemide ehituse, kasutamise ja hooldamisega seotud nähtusi. See ühendab ehitus-, materjaliteaduse ja rakendusfüüsika teadmised ning eesmärk on tagada turvaline, toimiv ja jätkusuutlik elukeskkond. Ehitusteadus hõlmab nii struktuuride kavandamist kui ka nende töökindluse ning energiaalase ja keskkonnamõju hindamist.

Põhilised valdkonnad hõlmavad ehitusmaterjalide omaduste uurimist, struktuuride staatika ja dinamika analüüsi, geotehnikat, ehitusprotsessi ja -tehnoloogiat, hoonefüüsikat (soojus- ja heliisolatsioon, niiskus) ning tuleohutust, vastupidavust ja hooldust. Samuti käsitletakse energiatõhusust, elutsüklianalüüsi ja jätkusuutlikke lahendusi. Uuringud hõlmavad nii laboratoorseid katseid kui ka arvutuslikke meetodeid, et hinnata ehitiste käitumist erinevates tingimustes.

Meetodid ja tööriistad hõlmavad eksperimentaalseid teste, välismõõtmisi ja arvutuslikku modelleerimist, sealhulgas finite element meetodit. Tänapäeval kasutatakse laialdaselt BIM-i (Building Information Modelling) ja teisi digitaalseid tööriistu, mis ühendavad projekteerimise, ehituse ja hoolduse andmed ning parandavad koostööd kogu ehitusprotsessi vältel.

Rõhk on hoonete ohutuse, majandusliku tõhususe ja energiasäästlikkuse tagamisel kogu nende elutsüklis. Keskne on elutsüklianalüüs (LCA), hoolduse ja remondi kavandamine ning jätkusuutlike lahenduste arendamine. Haridus ja praktika: ehitusteadus on tavaliselt osa ülikoolide ehitus-, civil engineering- või arhitektuuriõppest, kus ühendatakse labor, arvutustööriistad ja tööstuskoostöö.