elutsüklianalüüs

Elutsüklianalüüs (LCA, life cycle assessment) on meetod, mille eesmärk on hinnata toote või teenuse kogu elutsükliga seotud keskkonnamõjusid. Analüüs hõlmab alates toorainete hankimisest ja tootmisest kuni kasutuse ja jäätmete käsitlemiseni, sageli kirjeldatud kui cradle-to-grave. Elutsüklianalüüsi kogutud andmed ja tulemused võimaldavad võrrelda eri lahendusi ning tuvastada parendusvaldkondi.

Proceduurid jagunevad tavaliselt nelja sammusse: eesmärk ja ulatus, andmearhitektuur (inventory, ELI) ehk ressursi- ja emissioonide loetelu, mõjuhindamine (impact assessment) ning tõlgendamine. Funktsionaalne ühik määrab, mida mõõdetakse ja võrdleb (näiteks üks kasutuspakend, üks kilovatt-tund energiat või üks toiduportsjon). Piirid ja geograafia, kasutusperiood ja funktsionaalne ühik tuleb selgelt kirja panna.

LCA-l on erinevaid lähenemisi, sealhulgas attributional LCA, mis kirjeldab olemasolevaid materjalide ja protsesside vooge, ja consequential LCA, mis püüab hinnata süsteemimuudatuste laiemat mõju. Tavalised mõju kategooriad hõlmavad kliimamuutust, happesust, eutrofeerumist, osooni kehasid ja ressursside kättesaadavust ning veekasutust.

Standardid ja kvaliteet: ISO 14040 ja ISO 14044 määravad LCA protseduuri üldpõhimõtted ja nõuded. Rakendused hõlmavad toodete disaini, ettevõtete või toodete keskkonnastatuse parandamist, poliitikakujundust ja keskkonnamärgisüsteeme. Piirangute hulka kuuluvad andmete kvaliteet ja kättesaadavus, eeldused ja piiriruumid, ning tulemuste võrdluse keerukus erinevate süsteemide puhul.