ehhokardioograafiat

Ehhokardioograafia on ultraheliuuring südame struktuuri ja toimimise hindamiseks. Uuringu käigus kasutatakse kõrgsageduslikke helilaineid, mis peegelduvad südame kudedest ja verevoolust, võimaldades reaalajas pildi moodustamist. Doppler-tehnika lisab verevoolu kiiruste ja suundade hindamise, mis aitab otsustada klappide ja pumpamisseisundite kohta.

Peamised tehnikad on transtoraalne ehhokardioograafia (TTE) ja transesofageaalne ehhokardioograafia (TEE). TTE on mittetraumaatiline ja tavaliselt esmane uuring, mida tehakse rindkere kaudu. TEE pakub kõrgema resolutsiooni ja täpsemaid vaateid, eriti juhul, kui TTE ei anna piisavat infot või akustiline aken on piiratud.

Uuringu peamised eesmärgid on hinnata südame suurusi ja kuju, vasaku ja parema südame funktsiooni, klappide struktuuri ja tööd, perikardaadide või vedeliku olemasolu ning verevoolu mustreid kogu südametes. Doppler- ja spektrianalüüsid võimaldavad hinnata klappide verevoolu kiiruseid, survetõkkeid ning diastoolset ja sistoolset funktsiooni. Kolmandate põlvkonna tehnikad, nagu 3D-ehhokardioograafia, annavad täpsema ruumilise ülevaate.

Ohutus ja piirangud: ehhokardioograafia on mitteinvasiivne ja üldiselt ohutu; kiirgus puudub. Piirangud hõlmavad pildikvaliteeti, mis sõltub patsiendi kehakaalust, rinnakust ja akustilise akna kättesaadavusest, ning operatiivse kogemuse mõjust. TEE võib nõuda lühiajalist sedatsiooni ja harva esinevaid söögitoru- või neelu tüsistusi.

Kasutusalad: laialdaselt kasutatav diagnostika südamehaiguste hindamisel ja jälgimisel nii ambulatoorsetes kui haiglaolukordades, plaanide tegemisel operatsioonideks ning kriitiliste patsientide pildiandmete saamisel.