diskonteerimist

Diskonteerimist on finants- ja raamatupidamispraktikas kasutatav mõiste, mille all mõistetakse tulevaste rahavoogude olevikväärtuse arvutamist sobiva diskontomääraga. Olevikväärtuse arvutamise üldvalem on PV = ∑ CF_t / (1 + r)^t või PV = FV / (1 + r)^t, kus CF_t on iga perioodi rahavoo suurus, r on diskontomäär ja t perioodide arv. Diskonteerimise eesmärk on arvestada raha ajaväärtust ning võimaldada erineva ajaga tekkinud rahavoogude võrdlust.

Diskonteerimist kasutatakse nii investeerimise hindamisel kui ka finantseerimises. Investeeringute kontekstis aitab diskonteerimine hinnata projektide väärtust ning arvutada näiteks netoolevikväärtust (NPV) ja sisemist tootluse määra (IRR). Kõik tulevased rahavood vormitakse olevikväärtuseks, mis võimaldab teha otsuseid tänase aja alusel. Trade finance’i ja krediiditeenuste kontekstis diskonteeritakse tavaliselt võlakirjade, tšekkide või dokumentide makseid: pank ostab tulevase makse varakult ning maksab vilistavale osapoolele väiksema summa nimiväärtusest, erinevus kajastub diskontomääras ja peegeldab ajaväärtust ning krediidiriski.

Diskontomäär kujuneb tavaliselt riskivabast intressimäärast, millele lisanduvad risk, inflatsioon ja muud tegurid. Erinevad diskontimisvõtted võivad anda erineva olevikväärtuse ning sõltuvad kasutatud rahavoo struktuurist ja prognooside usaldusväärsusest. Diskonteerimine on oluline tööriist projektide ja finantsotsuste hindamisel, kuid see nõuab täpseid rahavoogude prognoose ning sobiva diskontomäära valikut. Piiranguteks on tulevaste rahavoogude ebakindlus ja riskide hinnangu subjektiivsus.